Fotograafia,  Muu,  Reisimine

Kõik, mida ma 2020 õppisin

2020 on olnud aasta, mis kestis vist 20 aastat. Vähemalt mulle tundus vahepeal nii. Kuigi oli ka momente, kus tundus, et see aasta lihtsalt Wuhas mööda ja ma mõtlesin, et how juba sügis on, alles oli ju jaanuar. Kuigi me teame kõik kui jube see aasta oli, siis tegelikult näen seda vajaliku hüppelauana. Läbi kõigi raskuste proovin näha selles aastas midagi kasulikku ja näha arengut, mis ma sel aastal tegin. Tahan selle postitusega aasta kokku võtta, et oleks tulevikus hea näha, mis arengu ma läbi elasin ja missugune oli elu aastal 2020, sest mis internetis elab, elab igavesti.

Mentally oli raske aasta. Ei saaks öelda, et mu mental health oleks sel aastal head elu elanud. Depressioon oli tihe külaline, eriti aasta alguses kui ma vajusin perioodiks sügavale musta auku. Õnneks praegu tagasi vaadates see kahekuuline periood sai üle elatud ja õpitud sai palju. Võib isegi öelda, et see dramaatiline kogemus lõi nats pildi selgemaks isegi. Sain aru kui tähtsad on sõbrad mu elus, kuivõrd suurt rolli nad minu jaoks mängivad ja sain isegi lähedasemaks inimestega, kellega koos töötan.

Poleks elu sees arvanud, et kohtan kampa superlahedaid inimesi, kes inspireerivad mind igapäevaselt ja samas jagavad minuga sarnaseid maailmavaateid. Kellega koos sai mängitud hiliste tundideni lauamänge, naerdud pisarateni ja kellega seiklusi ette võetud, mida tahaks iga kell korrata.

Kuigi tundus, et sel aastal ei ole apsull midagi korda saatnud, siis tegelikult sai ikka tehtud asju, mille üle saan uhke olla. Näiteks oma päevatööl suutsin oma projekti juba terve aasta majandada ja elus hoida, mis on minu jaoks suur asi, kuna see on kogu osakonna pikim ongoing projekt.

Sai reisitud kahte erinevasse riiki, nimelt Egiptus ja Itaalia. Peaaegu oleks ka Gruusia listis olnud, kui vaid mu mental health poleks pidurit tõmmanud täpselt sel ajal kui oli minek. Reisides sain aru kui tähtis minu jaoks on ikka maailma avastamine ja uute kogemuste saamine. Uuel aastal, niipea kui jälle võimalik ja elu natukenegi uue normaalsusega harjunud, siis suundun edasi reisima. Kindlad ideed hetkel on Island ja Lapimaa ning külastada ka rohkem meie naaberriike, näiteks võtta ette matk Poolas, Tatra mägedes. Kuid enne kui seda teha saame, peame vaatama, mida uus aasta meile toob.

Aasta oli raske, pidin oma fotograafia karjääri pausile panema nii maailmas toimuva pärast kui ka selle tõttu kui läbi põlenud ma aasta alguses olin. Kuigi vahepeal pushisin end ikka midagi tegema ja looma fotosid, siis ma ei teinud aktiivselt marketingu ja otsinud kliente. Toredaid kliente oli siiski ka sel aastal ja sai jälle palju õpitud ja kogemusi juurde.

Kuigi see naljakas aasta on mulle korraliku uue trauma tekitanud, siis olen ka selle aastaga suutnud end nii-öelda healida. Olen oma elu jooksul piisavalt traumasid kogunud ja need asjad on ka ikka korralikult mulle hirmusid ja ärevust tekitanud ning üleüldiselt viinud mind mentaalselt halba kohta. Viimased paar kuud on olnud need, kus ma olen lõpuks end käsile võtnud ja hakanud iseennast parandama, sest kõik need mõtted ja hirmud sõltuvad ainult minust endast.

Nojah, jaurasin jälle päris pikalt, aga hea on see välja kirjutada, sest nii ma näen, et tegelikult polnud see aasta nii hull kui tundus, kuid siiski päris hull ikkagi. Õppetunnid sellest aastast jäävad kindlasti pikaks ajaks meelde, eriti kui lihtsalt elu saab muutuda pea peale ja sa ei saa mitte kui midagi sinna teha kui lihtsalt edasi elada.

Nüüd, kui kõik kirjas, siis tuleb hakata mõtlema, kuidas uude aastasse minna. Suuremalt ja paremini! Eks seda näis kui jaanuar käes.

Kuidas Te võtaksite oma aasta kokku? Oli see hea või täiesti kohutav aasta? Kirjutage mulle, mis on Teie 2020. aasta muljed 🙂

2 Comments

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *