Fotograafia,  Reisimine

Imeline Itaalia ja reisimine koroona ajal

Võttis pea terve kuu aega, aga siin ma lõpuks olen. Tahaks jagada oma muljeid Itaaliast. Piltide koguse järgi võin kohe öelda, et siit tuleb ilusti 2 postitust, sest muidu läheb see liiga pikaks ära. Igastahes jutustan teile siis natuke muljeid ja asju Itaalia kohta. Kuidas oli reisida koroona ajal ja miks mulle Amalfi Coast üldse ei meeldinud.

Alustame kõige tähtsama teemaga. Kuidas oli siis reisida koorona ajal? Maski kandmine oli lihtne, välja arvatud kohtades, kus oli mega palav ja ma mõtlesin, et lämbun ja sulan samaaegselt. Kuigi stressi tekitas rohkem see, et tagasilennul istusin ühe härra kõrval, kes oli silmnähtavalt haige ja ma reaalselt olin terve lend nurgas kägaras. Oleks ta siis koguaeg maski ees hoidnud, aga ei! Ta lihtsalt tuimalt istus ilma maskita, oleksin peaaegu südari saanud sellel lennul! Üleüldiselt oli reisimine suht lebo. Esiteks, paljudes kohtades oli kõvasti vähem inimesi kui tavaliselt. Rõhutan sõna vähem, kuna ma pole Itaalias enne käinud, seega ei kujuta ette neid masse, mis varem oli. Kuigi, ega praegugi just väga vähe polnud.

Meie reis algas Milaanosse lennates, sealt kohe auto rentides ja sõites Pisa poole. Tegime nagu targad reisijad ja nägime Pisa torni ära nii, et seal oli null inimest – see oli imeline!!! Siiski oma algse plaaniga me natuke põrusime, kuna tahtsime jõuda suht varakult termaalvee basseinide juurde, kuid meie üllatuseks oli juba kell 8 hommikul see ülerahvastatud. Seega pro tip – kui tahate külastada thermal bathe (Cascate del Mulino), siis soovitan minna sinna otseses mõttes päiksetõusuks, sest muud moodi ei näe kogu selle ilu.

Kuna meie algne plaan feilis, siis tegime sellest Rooma päeva. Oi kuidas mulle Rooma meeldis!! See ajalugu, see arhitektuur ja need pisikesed tänavad, mis enamasti läksid ülesmäge, amazing! Muidugi, see päev oli ka ulmeline trenn. Läbisime umbes 25000 sammu 35 kraadises kuumuses.

Roomast pole vist pikalt pointi jaurata, kuna ma arvan, et annan piltidega palju rohkem edasi. Ühte ma ütlen, Roomas olles sain aru, et turism pole kindasti surnud. Trevi fountani ees oli massiline arv inimesi ja ma reaalis ei taha teada palju neid oleks olnud pre corona time.

Järgmisel päeval võtsime suuna Pompei ja Amalfi poole. Vesuuvile me kahjuks ei jõunud, kuna ma olin nii vaimustuses ideest minna ja näha ära kurikuulus Amalfi Coast. Muidugi, Pompei väljakaevamiste ala oli ka suletud sel päeval, kui tahtsime sinna minna. Seega otsustasime, et see jääb next time, kui Itaaliasse otsustame tulla. Õnneks me ööbisime kohas, kus oli vaade Vesuuvile, seega midagi me siiski nägime!

Nüüd siis Amalfi juurde. Tee oli sinna pikk, ikka omamoodi seiklus kui aus olla. Me tegime selle vea, et otsustasime minna autoga ja ma ausalt ütlen, ära tee sama viga! Autoga võid minna, kui tahad end parkimise eest lolliks maksta ja saada umbes 700 korda närvivapustust. Kuna ma ei taha seda kohta ainult halvustada, vaid näen siiski ka selle koha võlu, siis jagan meie Airbnb hosti kuulsaid sõnu (reaalselt vist kõige ägedam host, kellega ma olen elusees tutvunud!!!): “In Amalfi they would charge you for breathing the air if they could”. See lause oli täiesti tõsi. Parkimine oli vist 15 euri tund, merre ujuma minemine 24 euri, riietuskabiini kasutus 5 euri ja üleüldiselt hinnad olid tõsiselt jaburad. Seega ma olin ausalt pettunud, kui suur turistilõks see koht on. Samas ma näen ka miks see koht nii popp on, ilus oli seal tõesti.

Neljandal päeval veetsime umbes 6-7h sõites Pompeilt tagasi Põhja Itaalia poole, täpsemalt Veneetsiasse. Oeh, Veneetsia. Ausalt, ma armusin sellesse linna! Kõik nägi välja täpselt nagu mõnest romantilisest filmist ja aperoli kokteil maksis ainult 3 euri… kas ma pean midagi muud veel ütlema!!!

Kuna me jõudsime Veneetsia ligidusse alles õhtul, siis meie majutuses töötav admin soovitas minna sinna autoga, kuna koroona pärast on praami aegasid vähendatud ja me oleks saanud seal olla ainult tunnikese. Parkimine Veneetsia servas peale kella viite oli odavam (selles linnas pole ju autoliiklust), meie maksime kolme tunni eest äkki 15 euri.

Sellel ajal jõudes oli kuidagi palju mõnusam juba ringi jalutada. Kuumus polnud enam nii rets, inimesi oli küll ikkagi palju, aga ma kujutan ette, et kõvasti vähem kui muidu. Hinnad linnas olid ausalt üllatavalt odavad, võrreldes näiteks Amalfiga. See on linn, kus tasuks kindlasti veeta 2 päeva, et seda täielikult kogeda, kuid meie reisiplaan seda ette ei näinud.

Kuna meie edasised 3 päeva möödusid Dolomiitides matkates, mägesid avastades ja shokke saades, siis ma kirjutan sellest eraldi postituse. Mitte et mul oleks sellest ülipalju kirjutada, vaid lihtsalt sellest kolmepäevasest mägede seiklusest sai nii palju pilte, et ulme lihtsalt. Dolomiitides reisides on asju, mida tuleks kindlasti arvesse võtta, aga sellest juba järgmises postituses. Karu out!

Varahommikune Pisa torn
Täiesti tühi! Pisa torn kell 5 hommikul
Cascate del Mulino termaalvee basseinid
Trevi fountain Rooma
Trevi fountain
Trevi Fountain Roomas
Püha Peetruse Basiilika
Vatikan
Rooma tänavad ja kirikud
Vaade Roomale
Itaalia
Kolosseum Roomas
Amalfi Coast
Positano
Positano rand
Amalfi coast vaated
Positano mägine linn
Vaated Amalfi Coastile
Itaalia läänerannik
Itaalia arhitektuur
Veneetsia tänavad
Veneetsia kanalid ja gondolad
Imeline Veneetsia
Veneetsia gondolatega
Gondolad Veneetsias
Õhtune Veneetsia
Veneetsia kuuvalgel

Siin teeme pausi, kuna edasine reis oli Dolomiitdes ja mul on juba vaid sealt sama palju pilte kui 4 erineva linna peale kokku. Seega mäed vajavad eraldi postitust. Tulge kindlasti järgmise postituse ilmudes tagasi, jagan kasulikke tippe, mis tulevad Dolomiitides kasuks. Selleks korraks baiiiiiii!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *